Positiivsed elamused....

Olümpialt on siiski head emotsioonid ja positiivsed elamused kätte saadud ja ka tripple tähistamine(20.august,Kanteri kuld ja õelapse esimesed sammud)ning sellega kaasnenud veidi pikem pidu ja veidi pikem pohmell möödas.
Olümpia ajal eriti ei mänginudki.ETV,ETV2 ja eurosport ei lasknud programmi eriti auke ja õhtuti sai ka varahommikusi kordusi vaadatud.
Mängimise asemel olen lugenud raamatuid, mida omal ajal netist tohutult tõmmatud sai,kuid läbi lugesin neist siis vaid Doyle SS, kõik Harringtoni omad ja Phil Gordoni LGB.Peab ütlema, et ekraanilt lugemine väsitab kiiresti,tekitab tüdimust ja kuigi sa loed ja oma arust saad ka aru, on keskendumine häiritud ja kasu sellisest lugemisest eriti pole.Paar 30 või 40 lehte ja edasi lugeda pole mõtet, muidu pead järgmine kord üle lugema.Samas tavalist raamatut olen võimeline päevas ka 300/400 lehte lugema kui isu on.Ühesõnaga võtsin ka teisi autoreid ette ja sain ka paar head ideed, mida mängus kasutada.Näiteks seda, et mina võin ju trikitada ja vastavalt vastase käitumisele lükkeid teha, mõelda, mida vastane minust mõtleb ja millele mind paneb-tegelikkuses võib hoopis tulla see, et sa ülehindad!(mitte alahindad)vastase (kaasa)mõtlemisvõimet ja mängid seega ise valesti...pani mõtlema...
Tegelikult peaks need pokkeriraamatud endale päriseks ostma, aga praegu eriti ei tihka, kuna tundub imelik osta raamatuid, mida ma olen juba lugenud ja mis mul endal(küll arvutis) olemas on.
Bankroll on tip-top, 1000 eurost rohkem pole suutnud teha, aga ära tiltanud ka pole see eest midagi.Närvi rahustuseks mängin mõnedel saitidel, kus ilutseb ümmargune null balance kohal, freerolle ja vastukaaluks olen proovinud mujal ka selliseid turniire, mida ma varem kõrge sisseostu pärast mänginud pole.Mõni võib ju õelda, et freerollid ja suure maksumusega turniirid ei lähe kuidagi kokku (äärmusest äärmusesse ja õiget taset ja tulemust ei suuda kummaski näidata)aga olen juba piisavalt kogenud mängija, et aru saada, mida ma mängin,kui palju vastav mäng keskendumist vajab, ja millist mängu näidata.
Praegu ongi nagu kerge hirm-1000st alla minna enam ei tahaks,aga edasi ka ei julge minna.Kas toksida edasi NL10/20 vahest ka 50 ja pisikesi,kuni 10$ turniire, või minna sammuke kõrgemale.Või koguda raha saitidelt kokku ja teha tonnine deposiit kuskile pokkerituppa, kus mul kontot pole ja hakata mõnda boonust hoorama?
Tüdimust netis veedetud kolme aastaga tekkinud pole,ega tekigi-kui sa armastad seda mängu ja mitte nii palju raha-pole koppa oodata.Ja pokkerit olen armastanud juba 15 aastat.Samas pole ka eriti liinitööd teinud, mulle meeldib teada, mida vastased lauas teevad, kes on kreenis, kes kaotas/võitis poti, kes teeb imelikke "liigutusi" ja seega on neli lauda minu jaoks max, mis teeb suure boonuse lahti mängimise üsna raskeks.
Hetkel jahh ei tea mida teha.Võtan veits mõtlemisaega ja loen raamatud lõpuni.Võimalik, et kolin 50FRi ja enam tagasi ei vaata.Vahest olen isegi adunud, et 50s on rohkem idioote, kui näiteks 10s.NL10s hoiavad inimesed vahest oma sentidest kümne küünega kinni, ja täisdonk ja gambler ei ronigi nii madalale.50s on aga vahest juhtunud, et lauda ronib üks või kaks vennikest, kes A)On tulnud mõnelt kõrgelt limiidilt viimaseid kulle maha tiltama.B)Täielik idioot, kes iseenesestmõistetavalt peab ennast proks, on teinud esimese sissemaksu ja seisusekohaselt ei alusta 5st või 10st, vaid 50/100st.C)Meelelahutajad, kes tahavad pulli pärast kätt proovida, ja ei hakka halisema, kui nad oma raha kaotavad, vaid võtavad seda kui kino- või teatripiletit.
Eks näis...

Kurat, selline jama ajab tilti

Vaatasin just Eesti esikpaari mängu hiinlaste vastu ja kuigi see on pokkeriblogi, siis selline jama ajab aurama.Krdi Vesik oma maast pallinguga -ei saa üle võrgu, vaatab raisk pallilendu nagu donk, kelle chipsid on AK-iga ässade vastu.Kais tegi elumängu ja ikkagi panid p...
Ja ei taha kuulata rõõmsate reporterite kommentaare, et eestlased on tublid-siiani pole keegi üllatada suutnud.Ujujad? Eesti rekordid? A vaataks kuidas teised ujuvad-kõik ujuvad paremini kui tavaliselt...kiire bassein ja olümpiamängud...
Tolmuahvi mängu vaatasin ka -tubli tüdruk -seitse sundimata viga teises geimis...Jämsa tegi rõõmsat nägu-ma raisk arvasin, et tal läks aer katki suurest tahtmisest, polnd pildiski pärast 200 meetrit-ei!- alustasingi omas tempos!
Ja nagu arvata ongi-Kanter vahest ongi ainuke positiivse emotsiooni pakkuja-loodame, ei taha olla see vinguv eestlane, kes ise ei tee ja teistele kaasa ka ei ela...Olen alati plaksutanud, kui on kaotatud, aga on võideldud...
Puhas jama on siiani olnud, täielik pask, las teeb olümpiakoondise juht head nägu-aga praegu on kaasaelajatele küll näkku pussatud...
Teen veel üheainsa sporditeemalise sissekande-ja seda alles siis kui olen saanud esimese positiivse elamuse-kui seda ei tule, mida teha, rohkem vinguma ei hakka, aga hetkel viskas küll kopa ette...